Kui mõtled õpetajate peale, siis mis meemid esimese asjana meelde tulevad? Öökull õppeaasta alguses ja õppeaasta lõpus? Või see?
Õpetaja töö on nagu arsti oma. See ei saa mitte kunagi otsa. Seda saab alati veel paremini teha ja veel rohkem ette valmistada jne. Selle pärast liigub nii palju just väsinud, läbipõlenud ja stressis õpetajate nalju. (Muide, õpetaja, kui Sa sellist meemi jagad, siis kinnistad ettekujutust, et õpetaja töö on erakordselt stressirohke. Tead Sa mõnda töökohta, kus ei oleks üldse muret, pinget või stressi? Kui me ise kujundame õpetaja ametist väga jubeda pildi, siis ei tahagi säravamad noored seda ametit valida.)
Mis teeb õpetaja töö keeruliseks?
Esiteks töötab õpetaja päevast päeva väikeste inimestega, kelle eneseregulatsioon ei ole välja arenenud. Õpetajal on ülesanne seda kampa korraga nii kasvatada kui ka õpetada. Püüeldes haridussüsteemi efektiivsuse suunas, on klassidesse pandud järjest rohkem õpilasi ja koolidesse järjest rohkem klasse. Õpetajaid on klassis enamasti üks. Probleemid, mis kerkivad, tuleb lahendada kohe, tõhusalt ja ilma kõrvalise abita.
Teiseks, õpilased on lõputult erinevad. Ühest küljest peaks justkui 24 õpilast korraga õpetama, aga teistest küljest vajab iga nupsik omaette lähenemist ja tuge. See nõuab väga spetsiifilisi teadmisi didaktikast, õpetatavast materjalist ning loomulikult oma õpilaste head tundmist. See ei tule kohe esimesel päeval välja. Ja ei õnnestu alati ka siis, kui neid päevi on juba tuhandeid.
Räägime õpilase ennastjuhtivusest, autonoomiast ja valikutest, aga tegelikult on neil valikuvabadust üsna vähe. Ühest otsast piirab seda riiklik õppekava, aga teisest tõik, et nad ei ole seaduse mõttes teovõimelised ja haridusteed puudutavaid otsuseid teevad ikka lapsevanemad. Ja vanemad on juba omaette ooper. Suur enamus lapsevanemaid on väga-väga toredad ja toetavad õpetajaid tingimusteta. On aga täiskasvanuid, kelle suhtlemisoskused jätavad soovida või nad ei kasuta neid õpetajaga suheldes täiel määral.
Mis peaks seda keerukust korvama?
Aja jooksul on õpetajatele antud teatud hüved, mida teistel ametikohtadel ei ole:
- Õpetajate töötasu on Eesti keskmisest kõrgem. Tallinnas ei ole seda tunda, aga mujal on küll.
- Õpetajate tööaeg on 35 tundi nädalas, 7 tundi päevas. Tegevõpetajad muigavad selle kohapeal, aga kirjutan sel teemal veel allpool.
- Õpetajate põhipuhkus on 56 päeva aastas ja sellest suurema osa on kindlasti suvel.
Need on sellised asjad, mis on riigi tasandil reguleeritud. Veel saab lisaks mõelda:
- Millised on koolisisesed eneseteostus- ja karjäärivõimalused?
- Milline on koolisisene tugisüsteem (mentor, tugispetsialistid)?
- Muud hüved (trennid, tasuta söök jmt)
Ma arvan, et on hea, kui koolirahvas aeg-ajalt endale meenutab, et kuigi see töö on keeruline nagu iga teine tippspetsialisti töö, on ka hüvesid, mida teistel ei ole.
Tööajast ja -tasust lähemalt
Üks keerukamaid küsimusi õpetajate töö korraldamisel on see, mis puudutab tööaega ja töötasu korraldust. Selle teeb segaseks see, et õpetaja töö ei saa kunagi täiesti tehtud. Kui oled kingsepp või hambaarst, siis on võimalik, et Su töö saab ühel hetkel valmis. Aga õpetaja võib alati teha rohkem või teistmoodi. Ja lisaks on veel palju arvajaid, et olekski pidanud tegema rohkem või teistmoodi (lapsevanemad, kolleegid, juhid). Kuna oleme kõik koolis käinud, siis on meil ka ettekujutus, milline üks hea õpetaja on.
Õpetaja ametlik tööaeg on 35 tundi nädalas, aga reaalselt kipub ilmselt töötunde rohkem tulema. Kui see on Sinu jaoks okei, lase edasi ja naudi. Kui ei ole okei, siis siin on mõned võimalused, mis ette võtta:
- Jälgi oma tööaega – kuhu Sinu aeg kulub? Jälgi vähemalt kaks nädalat ja erinevatel perioodidel (nii veerandi sees kui ka veerandi lõpus). Kas märkad, mis on Sinu kõige suuremad ajaröövlid? Mida saad nendega ette võtta? Hea abivahendi leiad siit: http://www.alustavatopetajattoetavkool.ee/
- Võib vabalt olla, et mõni periood aastas (veerandi lõpp, õppeaasta lõpp) on töömahukam. Kui sinna ei ole midagi parata, siis tee seal ületunde, aga lepi iseenda ja juhiga kokku, millal saad lühemaid tööpäevi teha või puhkust võtta.
- Õpi ennast tundma. Millal on Sinu pea selge ja hea teha süvenemist vajavaid ülesandeid? Millal vajad pausi? Milline paus on Sulle parim (lobisemine kolleegiga, jalutuskäik, trenn, tervislik amps)?
- Planeeri oma tööaega hoolega. Pane kalendrisse tundide ettevalmistamise ja tagasisidestamise aeg. Arvesta ka lõuna ja kohvipauside jaoks aega, sest need on tegelikult väga olulised nii kehale kui vaimule. Pea plaanist kinni, aga ka muuda vajadusel.
- Tee rohkem koostööd. Jah, alguses tuleb panna sinna rohkem aega ja energiat, aga kui koos tegutsemine saab juba rutiinseks, hoiab see Sinu aega ja närve palju kokku. Loe lähemalt siin.
- Kas on midagi, mida saavad teha õpilased või lapsevanemad? Kas õpilane saab ise kontrollida oma tööd või tagasisidestada kaaslase oma? Kas selle ekskursiooni saavad orgunnida lapsevanemad? Delegeeri mõnuga.
- Jäta midagi tegemata. Siin on mul raske nõu anda, mis see olla võiks, aga küsi abi kolleegi käest.
Töötunde tuleb ikka palju ja oled väsinud? Mõned mõtted.
- Aktsepteeri. Sa saad igal ajahetkel anda endast 100% ja mitte rohkem. Sinu 100% on piisav. Kui see tähendab, et mõned tunnis tehaksegi töövihiku ülesandeid ja pauku ei saagi, siis see on väga hästi.
- Otsi abi. Räägi juhiga (tema saab Sinu tööülesandeid ringi teha) või mentoriga. Kui tunned, et ei suuda enam üldse kooli end vedada (läbipõlemine?) võta julgelt haigusleht ja otsi professionaalset abi. See ei ole häbiasi.
Kui oled üks nendest õpetajatest, kelle jaoks ei ole üldse mingi probleem teha 12-tunniseid tööpäevi, siis lase edasi, aga ainult järgmistel tingimustel:
- oled täiesti kindel, et teed seda rõõmust, mitte hirmust (muide, perfektsionism on hirmu erivorm ja see ei ole tegelikult mõnus),
- hoiad end tasakaalus teiste tegevustega (reisimine, trenn jmt),
- aktsepteerid seda, et teiste jaoks ei ole okei teha pikki päevi,
- hoiad kokkulepetest kinni (nt ei helista kolleegile kell kaheksa õhtul),
- ei tunne ennast süüdi, sest teed tööd vara hommikul või hilja õhtul.
Õpetajate tööharjumused ja -eelistused on erinevad. Mõni ei taha grammigi rohkem teha, kui kokku on lepitud, ja teine teeb ennast unustavalt hiliste õhtutundideni. Ärge pange seda üksteisele pahaks. Koolis on vaja mõlemat. Tehke selle üle sõbralikku nalja 🙂
Töölepingust veel natuke
Tööleping on töövõtja ja -andja vaheline kokkulepe. Sa ei pea nõustuma töölepingus juba valmis kirjutatud punktidega. Need on üldjuhul muudetavad.
Töökoormus. See on ka kokkulepe. Seaduses ei ole kirjas, et õpetaja täiskoormus on 22 kontakttundi nädalas. Mis on Sinu tööaja sees, on Sinu ja juhi vaheline kokkulepe.
Töökoormus ei saa olla suurem kui 1,0. Kui Sa oled aineõpetaja, klassijuhataja, ainesektsiooni juht, huviringi juhendaja, mentor ja veel muidu äge inimene, siis need kõik peavad mahtuma 35 tunni sisse. Kui oled alla kirjutanud lepingule, kus on kõik need punktid sees, siis oled võtnud endale ülesande need mahutada 35 astronoomilise tunni sisse. Ja juht on ka ilmselt arvanud, et see on tehtav. Rääkige see enne lepingu allkirjastamist läbi.
Töö tegemise koht. See on ka kokkulepe. Kas teed tööd õues, koolis või kodus, võiks minu arvates olla Sinu otsustada, aga tee see enne lepingu allkirjastamist selgeks, kuidas seal koolis tava on.
Kõige olulisem
Hea õpetaja, kui Sa oled väsinud, siis võta siit nimekirjast mõni tegevus:
- Mõtiskle, räägi või kirjuta, miks Sa seda tööd teed. Mis paneb Sul silma särama? Miks valisid selle töö, kui alustasid? Kust tuleb Sinu energia tagasi?
- Mängi õpilaste ja/või kolleegidega. See on tore ja loob suhteid. Suhted on mõnusa olemise alus.
- Võta puhkamist tõsiselt. Ära võta tööd koju kaasa ja tee hoopis seda, mis Sulle meeldib (vaata ka siit). Töö ei ole jänes, et eest ära jookseb.
Kallis õpetaja, oled valinud väga olulise elukutse. Oled selleks pikalt õppinud ja harjutanud. See on tippspetsialisti töö, mis vajab erilisi teadmisi-oskusi, isikuomadusi ja hoiakuid. Õpetaja töö ei saa kunagi otsa või valmis. Töötad iga päev teiste heaks. Seepärast on ülioluline, et võtaksid aega ja tähelepanu, et hoolitseda enda eest. Kui Sina oled rõõmus, on ka Sinu õpilased ja kolleegid rõõmsad. Aga Sa ei vastuta nende tunnete eest. Sa vastutad iseenda heaolu eest. Hoia end.
mariakurisoo 
Lisa kommentaar