Kui suureks saan, tahan saada üldhariduskooli kvaliteedijuhiks. Minu arvates on väga oluline, et koolis tegeletaks pidevalt aruteludega, kes me oleme ja mida me saavutada tahame, ning analüüstaks, kuivõrd sellele lähemale liigutakse ja mis veel puudu on. Koolides nimetatakse seda tavaliselt sisehindamiseks.
Olen aga näinud, et sisehindamisest on saanud sisehindamise aruande kirjutame kord kolme aasta jooksul. Sinna pannakse väga palju pilte ja tabeleid kõigest, mis vahepeal koolis toimunud on ilma sisulise analüüsita ja uusi eesmärke seadmata. See ei ole see, mida ma silmas pean.
Eesti üldhariduskoolides ei ole tavaliselt kvaliteedijuhti eraldi ametikohana. Seda rolli täidab enamasti kooli- või õppejuht, vahel ka personalijuht. Samas on kooli juhtkonna liikmed sageli tööga ülekoormatud. Koolijuhid tunnevad, et tegelevad „tulekahjude kustutamisega“ ega jõua panustada nendesse tegevustesse, mis on päriselt olulised, et igaüks end hästi tunneks ning kool endale seatud eesmärgid saavutaks.
Mis võiks olla kooli kvaliteedijuhi ametikoha loomise eesmärgid?
Kooli kvaliteedijuhi tööalased eesmärgid võiksid olla järgmised:
- kooli töötajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele ja neil on pädevused, mis on vajalikud kooli õppekava täitmiseks;
- kooli töötajatel, õpilastel ja teistel kogukonna liikmetel on koolis olla hea*, sest kool on hästi juhitud;
- kooli õpilaste õpitulemused on piisavalt head*, et jätkata edukalt õpinguid järgmises klassis või kooliastmes;
- kooli kogukonna liikmed teavad, kuidas koolil läheb, ja on kaasatud protsesside parendamisesse.
*Mida tähendab „hea“ on iga koolipere kokkulepe ning selle loomisest võiks kvaliteedijuhi töö pihta hakata.
Kooli kvaliteedijuht veab eest pidevat ja süsteemset eneseanalüüsi (sisehindamist) ning juhib saadud andmete kasutamist kooli igapäevase töö parandamiseks. Praegu on selleks parim mudel Eesti hariduse kvaliteediagentuuri juhtimisel koostatud Üldhariduskoolide kvaliteedihindamise mudel.
Koolile annaks see võimaluse vähendada kooli juhtkonna liikmete koormust, mis on niigi suur. Töö andmetega koonduks inimese kätte, kes seda oskab ja kellele see meeldib, mitte ei ole tüütu lisakohustus, milles paljud praegused koolitöötajad end ebakindlalt tunnevad. Üks koolitöötaja juhiks mentorite tööd (ja/või oleks ka ise mentor) ja käiks pidevalt tundides, et hoida „päris elul“ silm peal. Selleks ei jätku ka kahjuks koolijuhtidel sageli aega ning vahel juhtub, et juhid ei tea, mis tegelikult koolis toimub. Kvaliteedijuht saab hea seista ka selle eest, et koolis kokkulepitu (õppekava, arengukava jm dokumendid) ka päriselt ellu rakenduks ning uuendused ei jää ainult paberile või loosungite tasandile. Kvaliteedijuht on toeks nii juhtidele kui ka teistele kooli töötajatele, et teha oma tööd iga päev natuke paremini ilma üleliigse pingeta.
Panen siia näidiseks kirja, mida kvaliteedijuht võiks igapäevaselt teha, et ülal toodud eesmärke saavutada.
| Protsess | Tegevused (koostöös asjassepuutuvate kolleegidega): |
| Uute töötajate valiku toetamine, kvalifikatsiooninõutele vastavuse kontrollimine, sisseelamise toetamine | toetada uute töötajate valikut: luua ja arendada valikuprotsess, mis toob kooli sobivad töötajad, hinnata kandidaatide vastavust kokkulepitud kriteeriumidele, anda tagasisidet kandidaatidele; hinnata uute ja olemasolevate koolitöötajate vastavust kvalifikatsiooninõuetele ning toetada kvalifikatsiooni omandamisel; toetada uute kooli töötajate sisseelamist (koolitused, materjalid, mentori tugi); |
| Õpetajate professionaalse arengu toetamine | juhtida ja toetada mentorite tööd; luua koolitusplaan kooli strateegiliste eesmärkide elluviimiseks; korraldada või läbi viia kooli töötajatele õpiringe, koolitusi, kovisioone ja supervisioone vastavalt kooli eesmärkidele ja vajadustele; toetada õpetajate professionaalset arengut läbi tunnivaatluste, refleksiooni, mentorvestluste, arenguvestluste jmt; hinnata õpetajate jt kooli töötajate pädevuste piisavust kooli õppekava elluviimiseks, vajadusel pakkuda tuge või sekkuda; |
| Õpilaste valiku toetamine | toetada uute õpilaste vastuvõtul luua ja arendada vastuvõtuprotsess, mis toob kooli sobivad õpilased, hinnata õpilaste sobivust, analüüsida tulemusi ja anda tagasisidet; |
| Kooli töötajate rahulolu seiramine | läbi vaatluste, vestluste, andmete analüüsi ja/või küsitluste hoida silm peal kooli töötajate hea- ja rahulolul; jagada tulemusi asjassepuutuvate pooltega; teha teadus- ja tõenduspõhiseid ettepanekuid parendusteks või sekkumiseks; |
| Õpilaste rahulolu seiramine | läbi vaatluste, vestluste, andmete analüüsi ja/või küsitluste hoida silm peal õpilaste hea- ja rahulolul; jagada tulemusi asjassepuutuvate pooltega; teha vajadusel teadus- ja tõenduspõhiseid ettepanekuid parendusteks või sekkumiseks; |
| Lastevanemate rahulolu seiramine | läbi vestluste, andmete analüüsi ja/või küsitluste hoida silm peal lastevanemate rahulolul; jagada tulemusi asjassepuutuvate pooltega; teha teadus- ja tõenduspõhiseid ettepanekuid parendusteks või sekkumiseks; |
| Õppetöö tulemuslikkuse seiramine, edukate õpetajate ja õpilaste tunnustamine | teha kokkuvõtteid igapäevase õppetöö tulemuslikkusest (kursusehinded, arvestuste ja eksamite tulemused vms), teha teadus- ja tõenduspõhiseid ettepanekuid sekkumiseks või õppekava muudatusteks; teha ettepanekuid kooli töötajate või õpilaste tunnustamiseks vastavalt kokkulepitud edukriteeriumitele; |
| Sisehindamine, tööprotsessis õppimise toetamine | regulaarselt ja pidevalt eest vedada erinevaid tegevusi kooli protsesside kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks; toetada otsuste tegemist läbi asjakohaste teadusuuringute otsimise ja tutvustamise; koostada regulaarne sisehindamise aruanne ning anda sisendit arengukavasse ja üldtööplaani; teha teadus- ja tõenduspõhiseid ettepanekuid erinevate protsesside parendamiseks; vajadusel vedada eest kooli dokumentide (nt õppekava, hindamisjuhend) loomist või uuendamist, et tagada kooli õppekava täitmine; hoolitseda selle eest, et andmete kogumine, analüüsimine ning parendusettepanekuteks formuleerimine toimub koostöiselt, tõenduspõhiselt ning igaühe õppimist toetavalt; arendada koolipere andmetarkust. |
Kvaliteedijuhtimisega on lood pahasti, kui:
- keegi koolis ei tea, kuidas koolil päriselt läheb või see teadmine on kõhutunde tasemel;
- koolis teatakse, mis vajab parandamist, aga keegi ei tegele sellega, sest pole raha või aega (tegelikult tähendab see seda, et pole julgust, kompetentsi või tahtmist asjaga tegeleda);
- koolis tegeletakse juba aastaid sama probleemiga, aga tulutult, st midagi ei muutu (või äkki isegi muutub, aga ei tea, sest keegi pole seda adekvaatselt hinnanud);
- kooli dokumendid ja „päris elu“ ei lähe omavahel kokku (nt kooli väärtused on ainult kooli kodulehel ja suurem osa koolipere liikmeid isegi ei tea neid);
- kooli dokumente koostatakse või uuendatakse pidaja ja/või lastevanemate pärast (et jamasid ära hoida) ning neis kokkulepitust peetakse kinni valikuliselt;
- kooli töötajad on oma muredega üksi – neil pole mentorit, juhtidel ei ole aega (või teevad näo, et kuulavad ära, aga tegelikult ei muutu midagi);
- otsuseid tehakse selle pinnalt, mis on parasjagu „moes“ või mis tundub hea, ei kasutata teadusuuringute tulemusi;
- analüüse ja arutelusid tehakse, aga väikses ringis ning tulemusi ei arutata avalikult, kokkuleppeid ei tehta ühiselt;
- sisehindamist tehakse selleks, et näidata, kui hästi meil kõik on ja miski ei vaja parandamist ega muutmist;
- lapsevanemad ja/või kooli pidaja on infosulus; sellest, kuidas koolis läheb, annavad aimu vaid kuulujutud;
- muredest kardetakse rääkida, sest läbikukkumine või ebapiisav tulemus on halb ning selle eest saab ainult hurjutada;
- kooli õppekava, arengukava, tundides toimuv ning sisehindamine on kõik omaette maailmad, kus ühised jooned on pigem harvad või juhuslikud;
- igal aastal on uus kampaania, mille raames tehakse koolitusi või kulutatakse muid ressursse (nt ühel aastal on fookuses liikumise edendamine, järgmisel kooli väärtused ja siis õpistrateegiad…); need on lahus kooli arengukavast, tulevad ja lähevad juhuslikult (või otsustatakse väga väikeses ringis) ning tulemusi ei seirata;
- õppetöö tulemuste andmed on õpetajate peades või päevikutes hinnete näol, aga puudub jooksev ülevaade sellest, kuidas üldiselt läheb ja kes vajaks kohe sekkumist;
- koolis ei tähistata saavutatud edu ja tehtud tööd.
Kas miski siin iseloomustab kas või natuke Sinu kooli? Kui jah, siis hea kvaliteedijuht aitaks.
Hea kvaliteedijuht ei laseks juhtuda olukorral, kus kooli põhiprotsess – õpetamine ja õppimine – kulgeb omaette ja keegi päriselt ei tea, kuidas koolil läheb. Kvaliteedijuht kogub süsteemselt andmeid, jagab neid huvitatud osapooltega ja otsib koos kolleegidega lahendusi murede lahenduseks. Ta teeb konkreetse plaani, kuidas probleeme lahendada, hoiab silma peal kokkulepitud tegevustel ning hindab, kuivõrd ollakse sihile lähemale liikunud. Hea kvaliteedijuht ei ole kontrolliv inspektor, vaid toetab kolleegide (ühist) õppimist ning aitab tähistada saavutusi.
