25. mail 2023. aastal andis haridus- ja teadusminister välja eelnõu muuta määrust „Riigieksamite vormid ja
ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2023/2024. õppeaastal“. See on viimane kuupäev, mil põhikooli ja gümnaasiumiseadus lubab kehtestada järgmisel õppeaastal toimuvate eksamite ajad. Nii et eelnõu tuli absoluutselt viimasel hetkel ja läbib PRAEGU kooskõlastusringi.
Päris mitmes koolis hakkab õppetöö ülehomme (28.08) ja enamikes nädala pärast (1.09), nii et õpetajatel on ilmselt plaanid õppeaastaks juba tehtud, Põhikooli lõpueksamid toodi kuu aega varasemaks, nii et muutus on päris suur ja lõpetava noore jaoks kaalukas. Iga muutusega käivad kaasas head ja halvad asjaolud – alati läheb midagi paremaks ja midagi halvemaks. Alati.
Mis on hästi?
- Eesmärk on väga üllas. Seletuskiri, mis käib eelnõuga kaasas, ütleb ka, et praegune korraldus mõjutab oluliselt noorte vaimset tervist. Soov on kahju vähendada.
- Püütakse seada põhikooli lõpetamine ja järgmisesse kooli sisseastumine loogilisse järjekorda ning põhikooli lõpueksamite tulemused võiks olla sisendiks gümnaasiumisse vastuvõtul. Natuke nagu otsitakse põhjendust, miks need eksamid üldse ülepeakaela olemas peavad olema.
- Muudatuse pikem siht on alustada ettevalmistust selleks, et õppimine muutub kohustuslikult kuni 18-aastakse saamiseni. See on minu arvates õige suund.
Mis ei ole nii hästi?
- Eksamite sisu ja vorm ei muutu. Nad endiselt “katsuvad” ainult üsna väikest osa põhikooli jooksul omandatust. Kas gümnaasiumidele piisab sellest, et valida välja need õpilased, kes just sellesse õppeasutusse sobivad? Kui gümnaasium soovib veel täiendavaid valikuvoore korraldada (nt vestlus), siis tuleb see aeg võtta suvepuhkusest. Ja noore jaoks tähendab see ikka seda, et pärast eksameid on veel sisseastumise pingeline kadalipp.
- Pinge õpilaste ellu jääb alles, aga see on lihtsalt surutud ühte ajaaknasse kokku. Ühest-kahest-kolmest eksamist sõltub nii põhikooli lõpetamine kui ka gümnaasiumisse sisse saamine (võib-olla tulevad ikka katsed veel lisaks). Äkki isegi läheb negatiivne mõju õppijate vaimsele tervisele suuremaks?
- Pärast eksameid on ligi kuu aega õppetööd veel järel, mis on vaja kuidagi mõistlikult sisustada. See saab olema väljakutse. Õpilased on närvis ja väsinud. Õpetajad on närvilised ja väsinud. Eksamid on toimunud. Arvan, et motivatsiooni leidmine on keeruline. Teine variant oleks suvepuhkusele minek, mis ei oleks minu arvates halb mõte. Puhkus kuluks pärast eksameid ja sisseastumiskatseid ära küll.
- Eelnõu seletuskirjas on selline lõik (minu rõhutused): “Koolidel võib tekkida vajadus korraldada õppetegevust põhikooli viimases klassis mõnevõrra ringi. Eksamite varasemaks toomine eeldab koolikorralduslikku õppetöö kavandamist viisil, et põhikooli lõpuklassi ainesisu oleks omandatud eksamite algusajaks. Seega eelnevast tulenevalt vajab kooli tasandil tähelepanu ka põhikooli lõpuklasside tunnijaotusplaan kevadsemestril, kus on vajalik leida sobiv ja õppijale jõukohane jaotus nii põhikooli lõpueksamiteks piisavaks ettevalmistuseks kui teiste õppeainete õpitulemuste omandamiseks. Antud korraldusmudeli eelduseks on ühtlasi Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 22 lõike 12 muutmine. Kehtiva sätte kohaselt tuleb 9. klassi õpilasele aastahinded panna välja enne lõpueksamite toimumist.” Sellest järeldan, et 9. klassi materjal tuleb “läbi võtta” üheksa kuu asemel kaheksaga. Kas siis 9ndikel on tunde rohkem ja päevad pikemad? Need on niigi juba pikad! Materjali on niigi palju! Ja kui näiteks mata õpetajal on 9. klassi tunde rohkem, kas siis 8. klassil on vähem, et õpetaja ka ellu jääks?
- Õpetajatel on töökavad juba valmis. Mismoodi need nüüd ringi tuleb teha?
- Koolides langevad ühte perioodi aastas kooli lõpetamisega ja sisseastumistega seotud protseduurid. Kas selleks ajaks on vaja palgata lisatööjõudu või teevad kõik kollektiivselt meeletult ületunde? Ja pärast seda jätkavad veel õppetööga?
- Mina ei saa aru, miks see korraldus peaks vähendama erinevatesse gümnaasiumidesse kandideerimise “ohtu”. Esiteks ei ole see halb (v.a noorte ja koolitöötajate ajakulu paberite menetlemisel). Teiseks ma ei saa aru, kuidas eksamite tegemise aeg sellega seotud on. Kui hea lugeja seda taipab, palun valgustage mind.
Minu ettepanekud:
- Võtame rohkem aega see muutus läbi rääkida, sest see kiirustamine seab need noored, kes sel aastal 9. klassi lõpetavad ja nende õpetajad, keerulisse olukorda. Teeme selle muudatuse ühe õppeaasta võrra hiljem.
- Teeme üldse 9. klassi lõpueksamid ringi, sest praegune süsteem ei vaja sanitaar-, vaid kapitaalremonti. Kirjutasin sellest SIIN ja SIIN. Kui muudame eksamite aega, et tee see neid sisuliselt väärtuslikemaks.
- Kui õppimine muutub kohustuslikuks ka pärast põhikooli lõppu, tuleb ümber mõelda ka koolikatsete roll. Kirjutasin sellest SIIN peamistelt küll 1. klassi kontekstis, aga kui gümnaasium või kutsekool on edaspidi möödapääsmatud, siis on vaja ka selle peale mõelda. Meil pole luksust mõni õpilane õppimisvõimaluseta jätta.
Ühesõnaga, see on küll pisike samm õiges suunas, aga tegelikke probleeme ei lahenda ning vaja on palju suuremaid muutusi. Vaatame kogu seda pundart hoopis õpilase pilguga. Minu meelest on iga reformi kontekstis kõige asjalikumaid ettepanekuid teinud Õpilasomavalitsuste Liit. Palun kuulame neid. See otsus ei tohi olla ajendatud sellest, mis on mõnusam ja mugavam koolide või ministeeriumi jaoks, vaid see peab kooli lõpetamise ning edasiõppimiskoha valimise tegema võimalikult lihtsaks noorte jaoks. Sellest täielikult pinget välja võtta ei õnnestu, aga meie võimuses on teha seda võimalikult sujuvaks. Muudatuse juhtsõna võiks olla “usaldus” mitte “kontroll”. Nii liigume edasi 21. sajandi kooli suunas, kus nii suuri kui ka väikeseid toetatakse, mitte ei hirmutata. Mina tahan sellist haridussüsteemi.
mariakurisoo 
Lisa kommentaar